Õppetegevus
ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ 2011/12 õ.a ÜLDEESMÄRGID
Läbivaks teemaks Krõlli lasteaias: “Aastaring ja aastaajad, nendest leiad mida vaja”
EESMÄRGID :
1. Koolivalmiduse toetamine koostöös peredega läbi mängu, loovuse ning looduse- ja keskkonnakasvatuse.
- Laste vaimse, kehalise, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamine, mille läbi kujuneb lapsel terviklik minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
- Õppekava arendustöös ja valdkondade täiendamisel, lähtume loodus- ja keskkonnahoiu põhimõtetest, üldeesmärkidest ning õppeaasta läbivast teemast.
- Lastevanemate igakülgne kaasamine õppekasvatustegevusse (ühisüritused, koguperepeod, osavõtt näitustest, kaasamine rühma tegevustesse jne.).
2. Laps omandab uusi teadmisi ja oskusi õuesõppe lõimitud tegevuste kaudu.
- Projekti "Õpime loodusest" läbiviimine.
- Õppetegevuste läbiviimisel kasutame õuesõppe metoodika põhimõtteid ja vahendeid.
- Lapse arengu suunamine läbi mängu ja loovtegevuste.
- Laste arendamisel väärtustame Eestimaad, eesti rahvuse kultuuri, traditsioone, oma kodulinna ja ümbritsevat keskkonda.
- Laps on õppe- ja kasvatustegevustes loov, aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.
3. Väärtustame meeskonnatööd, kvalifitseeritud personali, lasteaia traditsioone ja lasteaeda toetavaid huvigruppe.
- Kõik lasteaia töötajad tunnevad oma panust ja tähtsust lasteaia arengus ja igapäevaelus.
- Koos tehes, häid mõtteid ja ideid jagades, üksteist arvestades ning kokkulepetest kinni pidades tagame lasteaia arengu.
ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI KORRALDUS Lasteaia õppekava koostamise aluseks on Koolieelsete lasteasutuste riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008 a. määrus nr.87) ja riikliku õppekava juurde kuuluvad aineraamatud. Krõlli lasteaia õppe-ja kasvatuskorralduse aluseks on Krõlli lasteaia õppekava ja arengukava.
* Õppetöö lasteasutuses toimub aastaringselt. Õppeaasta algab 1.septembril ja lõpeb 31.augustil.
* Augusti teisest poolest - 15. septembrini on rühmades kohanemisperiood – lapsed harjuvad lasteaiaga, elavad pingevabalt töisesse rütmi. Põhitähelepanu on sel ajal mängulisel tegevusel ja sõbralike suhete kujundamisel.
* Õppetöö kestab 1. septembrist 31. maini. Konkreetsed tegevused planeeritakse rühma päevakavasse nädala kaupa, neid seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad. Õppetöö planeeritakse kuu aega ette ja toimub vastavalt rühmade tegevuste plaanile.
* Erandiks on jõuluaeg esimesest advendist kuni kolmekuningapäevani. Sel ajavahemikul on õppetegevusi vähem, toimub õpitu kinnistamine ning põhirõhk on kunstitegevustel, lauludel, tantsudel, mängul ja muinasjutul. Koos lastega sünnib kogu maja jõulukujundus.
* 15. maist alates on põhitähelepanu kooliminejatel – toimuvad lauluproovid ja valmistutakse lõpupeoks. Juunis on põhirõhk taas mängul.
* Juhul kui lasteaed on suveperioodil avatud (suvelasteaed), toimub 1. juunist – 31. augustini õpitu kinnistamine. Selle ajavahemiku üldisteks tegevusteks on mäng ja õuetegevused.
* Rühmade õppe- ja kasvatustegevus on vastavuses riikliku raamõppekavaga ja Krõlli lasteaia õppekavaga, arvestades konkreetse rühma laste vanust, arengut ja muud eripära. Rühma õppeplaani hoitakse rühma õppe- ja kasvatuspäeviku juures. Arvestust plaani täitmise kohta peetakse päevikus, sissekandeid tehakse iga päev.
LASTEAIA ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUSED
* Krõlli lasteaia õppekava aluseks on võetud alushariduse riiklik õppekava. Õppekava on üles ehitatud võttes aluseks J. Käisi üldõpetuse põhimõtteid, toetunud „Hea alguse“ programmile ja arvestanud tervist edendava lasteaia arengukava põhimõtetega. Õppekava toob välja erinevate valdkondade eesmärgid, põhimõtted, tööviisid, teemade ulatuse, lapse arengu eeldatavad üldoskused.
* Lasteaia õppekava on oma tüübilt kompleksõppekava ehk üldõpetuslik õppekava.
* Üldõpetuse tuumaks on valdkond „Mina ja keskkond”. Selle temaatika on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevuse ja väljenduse arendamisele. Mida „Mina ja keskkonnas” käsitletakse, seda väljendatakse keeleliselt, kinnistatakse lugemispalade käsitlemisel, töötatakse läbi arvutamisel, kujutatakse mitmel viisil käe läbi, kasutatakse laulude ja luuletuste õppimisel ning elustatakse dramatiseeringutes ning mängudes. Sellise õppeviisiga antakse alus kogu õppetööle. Nii töötavad lapsed suurema huviga, arenevad kiiremini ja omandavad kergesti neile vajalikke teadmisi ja oskusi.
LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA• Lasteasutus on kuni seitsmeaastastele lastele.
• Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
Lasteaia eripära ja põhisuunad:
- Maa – ja looduslähedus, oma kodukanti tundva ja austava mõtteviisi kujundamine.
- Tähtsal kohal on õuesõpe, seoses sellega käime erinevatel aastaaegadel jalutuskäikudel, kus toimuvad ka õppetegevused.
- Oleme veendunud, et parim viis aru saada ja mõista on ise uurida ja avastada.
- Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõteteks on turvalisus, looduslähedus, integreeritus, järjepidevus, koostöö, individuaalsus.
RÜHMAD LASTEASUTUSES
- Sõimerühm (Lepatriinud) - 1,5 -3 aastased lapsed;
- nooremad aiarühmad (Mõmmid) - 3 - 4 aastased;
- liitrühm (Sipsikud) - 4 - 7 aastased lapsed;
- keskmistes aiarühmades (Muumid, Pokud) - 4 - 6 aastased lapsed;
- vanemas aiarühmas e. koolieelikute rühmas (Naksitrallid) - 6 - 7 aastased lapsed.
LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID
- Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
- Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.
- Laps on avatud, koostöö- ja abivalmis, kogeb kokkukuuluvustunnet, sallivust ja hoolivust.
- Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
- Laps omandab eakohasel tasemel põhiteadmisi, oskusi ja vilumusi ning huvitub erinevatest valdkondadest.
LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
• lapse loovuse toetamine;
• mängu kaudu õppimine;
• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
• üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• kodu ja lasteasutuse koostöö;
• eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.
• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
• lapse loovuse toetamine;
• mängu kaudu õppimine;
• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
• üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• kodu ja lasteasutuse koostöö;
• eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu õppe- ja kasvatustegevuste tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:
*mina ja keskkond
*keel ja kõne
*kunst
*muusika
*liikumine
*matemaatika
Õppe-ja kasvatustöö korraldamise dokumentatsioon rühmas:
- tegevuskava õppeaastaks;
- õppe- ja kasvatustegevuste plaan;
- ühisürituste plaan;
- õppe- ja kasvatustöö päevik - kajastab rühmatöö korraldamist iga päev;
- laste vanusele vastav päevakava;
- lapse arengu hindamise ja analüüsimise põhimõtted.
Õppe-ja kasvatustöö korraldamise dokumentatsioon rühmas:
- tegevuskava õppeaastaks;
- õppe- ja kasvatustegevuste plaan;
- ühisürituste plaan;
- õppe- ja kasvatustöö päevik - kajastab rühmatöö korraldamist iga päev;
- laste vanusele vastav päevakava;
- lapse arengu hindamise ja analüüsimise põhimõtted.
ÕPPEKASVATUSTÖÖS KASUTATAVAD MEETODID JA TÖÖVIISID
- Lasteaiameeskonna omavahelises koostöös töötatakse välja aastane teemaderingi ja sellest lähtuvalt paneb pedagoogiline personal kokku lasteaia õppeaasta tegevuskava, mis põhineb koolieelse lasteasutuse riiklikul õppekaval.
- Käsitletavad teemad on jaotatud kuude lõikesse, millest tulenevad konkreetsed teemad nädalaks ja päevaks.
- Õpetaja ei ole surutud tegevuste läbiviimisel raamidesse, kuid jälgib, et kõik planeeritu saaks läbi võetud.
- Õpetajat abistab õpetaja-abi.
- Planeerimine toimub lapsekeskselt, ainevaldkondade kaupa ja viiakse läbi integreeritult.
MEETODID
• Koduloolisus – väljendub teemade valikul;
• Terviklikkus – kogu õppekasvatustöö annab lapsele tervikliku pildi ümbrtitsevast elust;
• Lapsepärasus – kõige aluseks on lapsepärasus ja huvi äratamine lapses;
• Elulähedus – õppekasvatustöö on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal;
• Individuaalsus – arvestades iga lapse individuaalsust on õppekasvatustöö korraldatud vastavalt lapse võimetele ja arengutasemele;
• Iseseisvus ja aktiivsus – uusi tedmisi ja oskusi hangitakse palju uurides, katsetades, mitmete meelte abil tajudes, ning kinnistatakse praktilises tegevuses;
• Mängulisus – mäng on kõige olulisem lapse seisukohalt, mängudes laps tegutseb oma oskuste ülemisel piiril. Mängides laps loob uut ja lahendab probleeme.
TÖÖVIISID
Õppekasvatustöö eesmärkide ellurakendamiseks kasutatakse erinevaid tööviise:
- vaatlus
- vestlus
- jutustamine pildi järgi
- ettelugemine
- küsimuste esitamine ja neile vastamine
- õppekäik,matk,ekskursioon
- draama
- joonistamine, maalimine, voolimine, rebimine, kleepimine
- laulmine, muusika kuulamine
- rütmimängud
- katsed
- mäng: loovmäng, rollimäng, lauamäng, õppemäng.
LAPSEST LÄHTUV ÕPETAMINE JA ÕPIKÄSITLUS
• Õppimise käsitluse aluseks lasteaias Krõll on lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine, kus õppimise allikana nähakse lapse sisemist aktiivsust, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Tähelepanu pööratakse nii õpetamisele kui õppimisele.
• Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.
• Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
• Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
•Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
- kavandada oma tegevust, teha valikuid;
- seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
- kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
- arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
- hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
- tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
